Aust-Agder – geasseturisttat
Agder namma sáhttá mearkkasit "eana mii merri gállá", ja dát sáhttá heivet Agder fylkkaide. Dát eana čuɡge ge njunis Davvimerii ja lea ge Norgga lulimus oassi. Aust-Agdera fylkkavearjjus leat fiskes holggat rukses vuodus. Dát muitthuha maid fiellut leat mearkkšan fylkii.
kit Aust-Agdera golmma oassái: riddo-guovlu, vuovdeguovlu ja Setesdal. Dán legi mielde golgá Otrajohka, ja máŋga saji ávkástallet čázi elfápmobuvtta-deapmái. Setesdalas lea Evje, mii lea dovddus, hárrves geadgeslájáid dah-je minerálaid hárrái. Dás lahka sáhttit galledit minerálapárkka. Evjes sáhtát oasit iešguđetlágan hárrves minerálaid. Minerálat leat nu hárrvát ahte olbmot suoládit daid.
Mearas várrai
Aust-Agder lea seaggi ja vatná mearas guhkás alla várjide. Lea dábalaš juoh-
Ássan ja ealáhusat
Eatnšat ássset rittus dahje Setesdalas. Riddogávpogat leat boares hirsa/dimbbar- ja gávpegávpogat. Odne lea turista-ealáhus okta deháleamos ealáhusaин fylkkas. Leat liegga geasit mat geasuhit turisttaid smávva sulluid olggobealde rittu. Dáppe leat duháhiid mielde geassebottა. Vel eambbosat galledit dáid smávva sulluid fatnasiiguin geassebotta.
Eanadoalus lea sávzadoallu dehálaš, ja Valle lea stuorámus sávzagiella. Valles lea maidái Norgga boarrásamos hirsavisti/dimbbarviessu. Dát lea Reppstad dálus, ja lea badjel 650 jagi boaris.
minerálaid muhtin ávdnasat mat gávdnodjit iešgudét báktesláhjain, omd. čahci, kvarts, riebansilba
geadgeslájaid iešgudeatlágan geadgesorttat
elfápmobuvttadeapmái ráhkadit elektrisitehta
Aust-Agder
Sturrodat 9 158 km²
Alimus várri Sæbygjjenuten 1507 mbá
Stuorámus suolu Tromøya
Guhkimuš johka Otra
Stuorámus jávri Bylandsfjord
Olmmošlohku 2013 113 500
Gielddaid/suohkaniid lohku 15
Gávpogat Arendal, Grimstad ja Lillesand
Fylkka oaivegávpot Arendal
barttat hyhtát