Finnmárku –
FINNMÁRKU – Norgga stuorámus fylka
Finnmárku lea Norgga davimus ja stuorámus fylka. Viidodagas lea Finnmárku stuorát go Dánmárku ja badjel čuohtte geardde stuorát go Oslo. Liikká ásset Finnmárkkus dušše sullii 75 000 olmmo, mii lea dat fylka gos ásset unnimusat olbmot.
Dáppe leat guhkes dálvvit ja oanehis geasit. Buollášeamus mii Norggas goas-sege lea mihtiduvvon, lei Kárášjogas 1886:s. Dalle lei −51,4° C. Muhto 1999:s lei maid buoláš, dalle mihtiduvvui −51,2° C. Fylkavearju lea tevnnet Várggáidládnis, mii lea Várggáin, Finnmárku boarrásamos gávpot.
Finnmárkkus lea viiddis riddu ja dáp-pe leat 5 stuorra vuona. Dát vuonat leat Áltávuotna, Porsáŋgguvuotna, Lágesvuotna, Deanuvuotna ja Várjavuonna. Finnmárkkus leat maid viiddis siseatnamat, ja Finnmárku-duottar lea beakkán.
Šaŋeđikkegárdin Kárášjogas. Šaŋedikki doaimma lea sápmelaččaid mietha Norgga
Fylkka oaivegávpot Čáhcesuolu.
Rittu olggobealde leat maid stuorra sullot. Máhkarávju lea dovddus suolu, go doppe lea máilmmedovddus turistabáiki, Davvinjárga/Nordkapp. Stuorra sullot leat Sállan, Stierdná ja Fálá.
Finnmárkku ráiit leat guovtti rikii, ja ovtta fylkii. Riikkat leat Ruošša ja Suopma, ja fylka fas lea Romsa. Stuorra jogat leat Deatnu ja Álttá/Guovdageaineatnu, ja goappášagat leat buorit luossajogat.
Ealáhusat ja ássan
Ovdal ášše finnmárkulaččat hui biedgguid, muhto manimus áiggid leat olbmot fárrestaddan eret smávva gilážiin stuorát báikkiide, nugo o.m.d. Áltái, Hámmárfestii ja Girkonjárgi. Áltá lea báiki gosa eanemus olbmot leat fárren ja šattai gávpogin 2000:s. Dál orrot Áltá suohkanis sullii 19 000 olbmo. Áltá lea Oarje-Finnmárkku gávpe- ja skuvlaguovddáš. Hámmárfeasta lea dovddus go leat leamaš máilmmi davimus gávpot ja lea dan sivas geasuhan ollu turisttaid. Stuorámus ealáhus lea guolle- ja gássaindustrija.
Mátá-Várjjat gielddas ásset eanemus olbmot Nuorta-Finnmárkkus. Girkonjárga lea stuorámus čoahk-kebáiki. Stuorámus ealáhusat leat bálvalusealáhusat ja suodjalus.
Čáhcesuolu lea fylkka oaivegávpot gos lea Finnmárkku fylkkagieldda-hálddahus.
Rittus lea guolástepami stuorámus ealáhus. Báikkiin nugo omd. Báhcavuonas, Gáŋgaviikkas ja Honnsvágis leat guolástepmi ja guolleindustrija váldoealáhus. Sis-Finnmárkkus fas leat Kárášjohka ja Guovdageaidnu stuorámus báikkit ja viidodagas leat dát guokte báikki Norgga stuorámus gielddat/suohkanat. Dehálaš ealáhusat dáppe leat boazodoallu, ollu almolaš bargosajit ja bálvalusealáhusat. Kárášjogas gávdnat Sámediggeráđima ja NRK Sámpi. Guovdageainnus lea Sámi Allaskuvla. Deanus fas lea Sis-Finnmárkku Diggegoddi.
guolle- ja gássaindustrija industriija mii buvttada guoli ja gássa
ruvkedoaibma luonddu viežžat ávdna- siid nu go ruovddi, veaiikki ja golli
Finnmárku
Stuorodat 48 615 km²
Alimus várri Áksovuonjiekki/Øksfjordjøkelen 1204 mbá
Stuorámus suolu Sállan 811 km²
Guhkimus johka Deatnu, oktan Kárášjogain, Iešjogain ja Anárjogain
Stuorámus jávri Iešjávri
Olmmošlohku (2013) 75 000
Gielddaid/suohkaniid lohku 19
Stuorámus gávpotat Áltá, Hámmárfeasta, Čáhcesuolu ja Girkonjárga
Fylkka oaivegávpot Čáhcesuolu