MØRE ja ROMSDAL – fanas ja viessogálvu

Møre ja Romsdalis leat ollu sullot ja baskkes vuonat meara guvlui. Vuonaid siskkobealde leat baskkes leagit gos leat goržžegot mat bohtet alla ja ceakko váriin. Mii sáhttit juohkit Møre ja Romsdal golmma oassái: Sunnmøre, Nordmøre ja Romsdal.

rájes 1900-logu ráđđái stuorui gávpot 300:s gitta 12 000 ássi ráđđái. Sivvan dása lei sallitbivdu ja eará guollebivddu olggo-bealde rittu.

Ealáhusat ja ássan

Møre ja Romsdal gávpogat leat huks e-juvvon gávppášeami ja guolást eami vuođul. Ålesund, mii lea stuorámus gávpot, stuorui 1800-logus. Jagi 1825

Møre ja Romsdal ja Lulli-Trøndelága ráđjeguovlluin lea lullisámi boazodoalu doaimbi eallinvuo hkin.

Olbmot Møre ja Romsdalas leat leamaš čehpit álgga hit fitnodagaid ja buvtta-demiid. Fylkkas gávdnojit viessogálvo-industriija ja fanashuksenindustriija ja

Geirangervuotna

eará smávit industriijat. Ekornes viesso-gálvofabrihkka lea okta daid dovdo-sepmosiid gaskkas. Ándalsnesas lea dovddus Trollveggen bákteseaidni mii lea 1000 m njolga ceaggut bajás. Dát lea Davvi-Europá alimus ceak-ko bákteseaidni. Dovddus turistaguovlu lea basskes Geirangervuotna. Deike bohtet geasset ollu turistafatnasat, ja lea dan sivas okta Norgga eanemus galleduvvon turistabáikkiin. Dás lea maiddái dovddus geaidnobihtá Trollstigen.

Sunnmøre