Nordlánda – guhkimus ja seakkimus

Nordlánda lea Norgga guhkimus fylka, badjel 50 milla guhku. Nordlánda juohkit mii dávjá vida oassái. Lulimus oassi gohčoduvvo Helgelándan. Davá-bealde Sáltoduoddara gohčodit fas Sál-tun. Ofuohta-vuona birra fas gohčoduv-vo Ofuohtan. Nannáma olggobealde lea fas Vestarális ja Lofuoahta.

Sáltoduoddara bokte manná smihtton gierdu maid mii gohčodit Polárgierduin. Davábealde dán gierddu oaidnit mii gaskajabeaivváža geasset, ja dálvet fas vásihit dán linnjá davábealde skábmá-
áiggi. Dalle eat oainne beaivváža.

Nordlándda eanadagas gávdnat buotlá-
gan eanahámiid. Olggobealde rittu leat ollu sullot. Siskeleis leat fas ceakko vári t. Gasku Nordlándda gávdnat mii Norgga nubbin stuorámus jiehki, namalassii Svartisen. Mearra lea álo leamaš dehálaš olmuidde Nordlánddas. Go riddu lea ná guhkki, de šattai mearra dehálaš johto-
lahkan ja bargosadjin.

smihtton gierdu oaidnemeahttun linnjá
skábmááiggi sevdnjesáiggi
eanahámiid duovdagiid omd. bávttiid, mearaid, jávrriid, vuvddiid
jiehki agálaš jieŋa
johtolahkan man mielde sáhttit johtit, omd. geaidnu, mearra, johka, bálgis

Ealáhusat ja ásšan

Nordlánddas leat eanemus guolástead-djdit Norggas. Miehtá Nordlánda rittu leat coages mearraviidodagat gos leat buorit guolástansajit. Lofuohta lea dovddus gidđádors.kebivddu geažil. Dalle boahtá godđadorski godđat olggobeallái Lofuohta. Guolásteaddjit bivdet dalle issorasat darski.

Nordlánda lea Norgga stuorámus elrávdnjefylka. Oassi dán elrávnnjis geavahuvvo industriijas nugo Mosse-ren/Mosjøenis, Måehvien/Mo i Ranas ja Glomfjordas. Muhto Nordlánda vuovdá maid ollu elrávnnji Lulli-Norgii.

Sámit ásset Nordlánddas dávvin gitta lulás. Dávágeahčen Nordlánda manná maidái giellaráđji gaskal davvisáme-giela ja julevsámegiela. Ja lulligeahčen álga fas lullisámegiela. Divtasvuodna lea stuorámus báiki julevsámegiela guovllus. Árran julevsámeguovddáš lea Ájluovttas, Divtasvuona gielddas. Maajehjaevrie/Majavatn lea fas lullisámi báiki lullin Nordlánddas ja dán rájes álga lullisámi boazodoallu.