Rogalánda – olju ja mielli
Jæren luondu, geatđgeáiddit ja gilvveana.
Rogalándda sáhttit juohkit njealji oassái. Lulimusas lea Dalane. Nugo namma dárogillii muitala, de leat eanadagas ollu smávva leagázat.
Davábealde dán lea fas Jæren. Duolba guovlu mii jáhkkkimis lea Norgga riggá-seamos eanadoalluovlu. Jæren lea juhkkon eanabihtáide geadgéiđiidiguin. Geadgéiđit muitalit ahte olbmot áiggiid čáda leat bargan eatnamii. Olles Jæren lea morenaeana.
Jieknájágggi manná. Ovdal lei lossa bargu dáid geđggiid čorget, muhto otne geavahuvvojit mašiinnat. Giđđa boahtá árrat Jærenii, ja dat lea buorre eanadoallui. Go jæren-boanda gilvá buđehiid, de lea dábálaččat ain buorre čuogansiivu ollu sajiin Norggas.
Ryfylka lea dat goalmmát oassi Roga-lánddas, mii lea Bokna-vuona birrasis. Njealját oassi Haugalandet lea Haugesundda birrasis.
Ássamat ja ealáhusat
Rogalánda gohčoduvvo oljofylkan dan-ne go olggobealde Rogalándda gávdne olju Davvimearabotnis. Rogalánda lea lagamusas oljoguovlluid, ja ollu oljo-doaimmat jodihuvvojit dáppe. Eanás industriija dáŋ guovllus lea čadnon oljo-industriijii ja doalahá ortnegis ja fá-llet deháláš bálvalusaid oljofitnodagaide. Ollu oljobargit ásset Stavangeris ja eará báikkiin fylkkas. Stavanger lea dál šaddan oktii Sandnesain, ja lea fylkka stuorámus gávpot.
"Prekestolen" (sárdnestuollu) orru dego gulasii girkui, muhto nu ii leat. Prekestolen lea dovddus várdosadji Lysefjordenis. Prekestolenis manná bákteseaidni 600 meahtera njulga vulos, ja dása lea erenoamáš buorre várrdus vuotni ja dakko váride.
Rogalánda
Sturrodat 9 376 km²
Alimus várri Vassdalsegga 1658 mbá
Stuorámus suolu Karmøy
Guhkimus johka Suldalslågen
Stuorámus jávri Suldalsvatnet
Olmmošlohku (2013) 457 900
Gielddaid/suohkaniid lohku 26
Gávpogat Stavanger ja Haugesund
Fylkka oaivegávpot Stavanger
leagáza t vuomážat
geadgeáiddiigguin áiddit dahkkon geđggiin
morenaeana eana mii lei gokčon assás jih-kiin ja suttadettiin fievrridii ollu geđggiid, sáddo ja láirá dohkko
bálvalusaid fálaldaidaid, veahki, omd. ráhkadit osiid oljobovrenmašiinnaide, divvut mašiinnaid.
várdosadji báiki dahje aláš gos sáhttá oaidnit guhkas ja viidát.