Chapters
Dán oasis oahpat
Dán oasis oahpat
- Mat neahhtaservodagat leat
- Makkár neahhtaservodagat gávdnojit
- Mo neahhtaservodagain heive láhttet
AI answer
Sources
Drawn from the film archive pages on this site.
Chapters
Chapters
Neahttaservodagat leat nu go eará servodagat, muhto dat doibmet dušše interneahtas, ja don mearridat ieš goas don háliidat searvat ja goas it.
Doppe leat deaivvadanbáikkit, báŋkkut, poasta, buvdđat, girjjit, TV, musiikka, filmmat, skuvllat, spealut, doaktárat, ja ollu eará. Mii sáhttit daid fievrridit fáru álu, go IT-ávd-nasat nu go smartphone vuohkkasit heivejit lummi dahje lávkki. Dáinna lágiin mii sáhttit gulahallat ja speallat earáiguin, geahččat TV ja filmaid dahje gávppašit goas heive.
Facebook, instagram, youtube, skype, snapchat ja twitter leat sosíala neahtašervodagat gos olmmot deaivvadit. Dat leat vuohkkasat go áigu gulahallat skihpáriin ja fulkkiin geat orrot eará guovlluin máilmmis. Mii sáhttit singuin gulahallat vaikko goas, ja čuovvut sin eallima sihke govaid, filmmmaid ja ságaid bokte.
Bloggen lea vuohki mo almmuhit earáide iežas máhtu, vásáhusaid, jurdagiid ja beroštumiid. Bloggárat čállet nehttii iežaset beroštumiid, jurdagiid ja maid sii liikojit bargat astoáiggis dahje barggus. Muhtimat govvejit ja čállet iežaset gárvvuuid birra, dahje makkár sin dállu lea oaidnit. Earát fas muitalit ja čállet servodatášiid dahje dearvvašvuoda-áššiid birra main sii beroštit. Fas earát muitalit ja čállet man guhkkás ja johti-lit sii leat sihkkelastán dahje viehkan. Olbmot geat beroštit seammá áššiš ja čuvvot blogga, šaddet bloggalohkkin. Bloggalohkkit sáhttet kommenteret dan maid bloggár almmuha.
Gálvovuođin ja -oastin dáhpáhuvvá viidábut neahtas. Ollu neahtašervoda-
Blogga.
gat ja neahttabuvddat fálllet iešguđet-lágan gálvvuid vuovdimassii. Doppé sáhttá oastit musihka, filmaid, bikta-siid, IT-ávdnasiid, spealuid, biillaid, mátkkiid ja ollu eará. Muhtimat leat ásahan neahttaservodagaid gos sáhttá oastit ja vuovdit geavahuvvon bikta-siid ja ávdnasiid. Buorre lea ahte muhtimat hállidit vuovdit ávdnasiid dan sadjái go bálkestit daid. Soaitá muhtin dárbbaša juste dan ávdnasa maid nubbi áigu bál-kestit ruskaduvdnái.
Bánkkuin leat neahttasiiddut gos olbmot sáhttet logget máksit rehke-giid, oehcat loanáid ja ruđaid sirdדšit. Neahttabánkku leat álo rahpasat.
Oahppan sáhttá dáhpáhuvvat neah tas. Ollu allaskuvllat ja universitehtat fálllet olbmuide neahta bokte oahpu. Dat lea buorre sidi̱jiide geat ássset guhkin eret daid báikkiin dahje gávpogiin gos leat universitehtat ja allaskuvllat mat fálllet iešguđetlágan oahpu. Sii sáhttet neah ta bokte čuovvut oahpahusa, lohkat ja sá-gastit oahpahedjjiin.
Áviissat, TV ja eará mediat almmahit neahttii ođđa siid dalán go dáhpáhuvvet. Dohko lea álki čállistit, filbmet dahje
universitehtat ja allaskuvllat skuavla, dahje oahppobáiki gosa muhtimat álgget go leat geargan joatkkaskuvllas
Chapters
persovnnaláš dieđuid čujuhusa, nama ja riégádannummira
almmolaš báikkis omd girjerádjosis dahje káffestobus, bussesstášuvnnas
botke heaittit, loahpat
Britt Elin Hætta Isaksen.
Britt Elin lea politiija ja diehtá ollu dan birra maid mánát ja nuorat vášihit iešguđet sosiala mediain ja eará neahttaservodagain. Mii leat jearahallan su dan birra.
Nuorat liikojit leat eará nuoraiguin ovttas, nu ahte sii servet áinnas sosiala neahttaservodagaide. Dat leat neahttaservodat gos sii sáhttet deaivvadit, humadit ja speallat eará nuoraiguin. Sii sáhttet govvaid, filmaid ja suohhtasiid lonuhallat. Dat lea buorre vuohki deaivvadit ja gulahallat earáiiguin, jos ii heive mannat guossái. Dat lea maid buorre vuohki doalahit oktavuođa singuin geat orrot guhkkin eret, go sin ii leat vejolaš deaivvat ja oaidnit nu dávjá. Muhtimat ožžot odda olmáiid sosiala neahttaservodagaiin.
Dábálaš olmmošvierut ja láhtten-
njuolggadusat gusket maidái neahtta-
servodagaid oassálastimii. Nu go dábá-
laš servodagas, de maidái neahtta-
servodagain ovttastallet ja deaivva-
dit ollu olmmóšvierut. Mii dovdat ja máhttit dábálaš servodaga láhttennjuolggadu-
said, muhto eai álo muitte ahte dábálaš olmmošvierut ja láhttennjuolggadusat gusket maidái neahttaservodagaide.
Eanas neahttaservodagat leat ássahan neahttanjuolggadusaid. Jos olmmōt eai čuovo neahtanjuolggadusaid ja dábálaš olmmošvieruid neahttaservodagain, de sii biddjojit eret doppe.
Leat go duodat buot mat neahtas čuˇzžot?
Eai leat. Nehttii sáhttá juohkehaš čállit ja almmuhit vaikko maid. Danne lea dehálaš muitit ahte ii soaitte leat álo riektá ja duohta buot mii doppe čuovžu. Dat mearkkaša mii galgat kritihkalaččat árvvoštallat gálduid ja dieđuid maid mii lohkat ja gullat neahtas.
Manne lea neahttagivssideapmi earálágan go dábálaš givssideapmi?
Neahttagivssideapmi dáhpáhuvvá neahtas. Cuiggodeapmi, gohčodeapmi, áitin, olggušteapmi ja sealggeduohkin kommenteren dáhpáhuvvá sosiala neahttaservodagain. Dat sáhttá leat ollu garraseabbo neahtas go duohta eallimis danne go givssidit neahtas lea álkit go givssidit dábálaččat. Lea álkit nuppi čálalaččat cuiggodit go njulga dadjat. Son gi givssiduvvo, ii sáhte oaidnit maid givssideaddji rumašgiella ja geahčastagat muitalit. Datte lea nu ahte fasttes sániit sordet ja bávččagahte t nuppi seammá garrasit, dáhpáhuvas dal njálmmálaččat vai čálalaččat. Čálalaš cuiggodeapmi ja áitin bissu das čalmmiid ovddas. Dat ii jávkka.
Maid galgá bargat jos neahttagivssideami vásiha?
Neahttagivssideami galgá dieđihit rávisolbmuide, dahje politiijaide jos dat ii noga. Son gii givssida, berre diehttit ahte neahttagivssideami sáhttá guorrat ja duođastit, ja ahte politiijat sáhttet gávnnahit gii dan lea dahkan, jos vel lea ge čiehkan iežas identitehta. Son gii givssida, sáhttá ránggástuvvot.
Dihitet go...?
...ahte váhnemiin lea vuoigatvuohta geahččat ja čuovvut maid don čálát, dajat ja almmuhat earáide sosiála neahttaservodagain.
Chapters
Neahttaservodagat leat servodat mat gávdnojit ja doibmet interneahtas. Dáidda mii sáhttit oassálastit goas heive ja go mis lea dihtor, máktetelefovdna, Ipad dahje eará IT-ávnnas mas lea neahta.
Gávdnojit iešgudet neahttaservodagat. Dábáleamos leat sosiala neahttaservodagat, bloggen, gálvvoastin ja -vuovdin, báŋkkut, leksikonat, skuvllat ja mediat.
Neahttaservodagain heive láhttet nu mo dábálaš servodagas. Dábálas olmmošvierut ja láhttenvuogit doibmet maidđái neahttaservodagain. Eanáš neahttaservodagat leat ásahan njulggadusaid das mo láhttet. Jos olmoot eai čuovo daid, sáhttá neahttaservodat sin gieldit geavaheames neahttaservodaga ja giddet sisabeassama. Neahttagivssideami gálgá dieđihit politiijaide, jos dat ii noga.
Movie
Three timelines converge on a beach in 1940. Directed by Christopher Nolan, released 2017.
Chapters
Loga čoahkkáigeasu s. 64 ja vástit.
Chapters
Chapters
Chapters
Geografiija lea oahppa olles máilmmi birra. Geografiija lea greikkalaš sátni ja mearkkša čilget eatnama. Jos galgat máhttit čilget eatnama, de ferteit máhttit ollu odda sániid ja namahusaid. Dáid sániid geavahit go áigut muitalit ja čilget ábiid, várriid, jogaid, jávriid, eatnamiid, gávpogiid ja báikenamaid.
Geografiijas oahppat mo eatnamat leat šaddan nu mo dat otne leat. Oahppat maiddái dálkkiid ja dálkkádagiid ja luonddu birra. Oahppat kartta lohkat ja dainna bargat lea dehálaš oassi geografiijaoahpus. Geografiija oasis oahppat maiddái gos olbmot ássset ja mo sii birgejit doppe gos ássset.
Go mii geografiijain bargat, de mii vásstitit gázaldagaid.
eatnat makkár luondu/eana lea dábálaš dihto guovllus, omd. vuotnaeanadat dahje duottareanadat
resurssat luonddú-ávdnassat, omd. guolli, boazu, vuovdi, dahje silba dahje ruovdi